kolmapäev, 9. aprill 2014

Kirjaoskus – kirjaoskamatus

Külastasin 04.04.2014 Kumu kunstimuuseumi näitust Kirjaoskus - Kirjaoskamatus. 
Tallinna XVI Graafikatriennaal.


Kumu kunstimuuseumi 5. korrusel asus kaasaegse kunsti galerii.


Tegemist oli minu jaoks hoopis erineva näitusega kui teised siiani külastud kunstinäitused. 

Antud väljapaneks oli kohati raskemini mõistetav - tihti ei jõudnud mõte minuni, sest kunstitöö taga oli peidus pikem jutustus või mõte, mille mõistmiseks oli vaja nii öelda kirjaoskust või oskust mõista. Seetõttu tundus näitus kohati üsna ebahuvitav. Kuid mõnel üksikul kunstiteosel oli juures ka pikem kirjeldus - see tegi töö eriti huvitavaks. 




Kirjaoskuse mõiste on tänapäeval saanud laiema tähenduse, mis ei piirdu ainult lugemis- ja kirjutamisoskusega. Täna räägitakse mitmest erinevast kirjaoskusest, ka visuaalsest kirjaoskusest – oskusest mõista ja kasutada sümboleid, pilte, kujundeid.

20. sajandi algusega võrreldes on kirjaoskuse mõiste saanud tänapäeval uue tähenduse. Kui toona tähendas see ennekõike lugemis-ja kirjutamisoskust, siis tänapäeval räägitakse mitmest erinevast kirjaoskusest, teisest ehk digitaalsest kirjaoskusest, aga ka funktsionaalsest, matemaatilisest, loodusteaduslikust ja meedia-kirjaoskusest.
Üks kirjaoskuse tahke on kahtlemata ka visuaalne kirjaoskus.



Minu jaoks üks erilisemaid kunstitöid väljapanekul oli Goodiepali projekt iseehitatud jalgratas.

2012. aastal ehitas ta katuse ja elektrit tootvate dünamotega varustatud jalgratta, millega ta sõitis ümber maailma. Jagratast ja sellel ette võetud retke kujutab Goodiepali uus raamat, ''autobiograafiliseks reisikirjaks''  nimetatud ''Hardcore teekond''. Ent raamat on hoopiski rohkemat kui reisikiri. See on omamoodi kokkuvõte Goodiepali projekti senisest käigust ja tulemustest. 

 Goodiepal'i iseehitatud jalgratas 2012







 Näitusel jäi mulle silma ka sein, täis täiesti erinevaid raadioid, mis kõik mängisid eri raadiosagedusi.

 Orbita ''Raadiosein'' installatsioon 2012


teisipäev, 8. aprill 2014

Rasked valikud - Eesti kunst 1945-1991

Külastasin 04.04.2014 Kumu kunstimuuseumi näitust Rasked valikud



Ekspositsioon neljandal korrusel on  pärit Teise maailmasõja lõpust taasiseseisvumiseni. Tegemist on 20. sajandi teise poole eesti kunstiga. Seda aega iseloomustavad suured murrangud, mille paremaid ja tõepärasemaid jäädvustajaid on kunst oma erakordse võimega ühtaegu kajastada sündmusi, teha laiaulatuslikke kokkuvõtteid ning väljendada poolehoidu või hukkamõistu.




Islikult meeldis mulle maal ''Huuled''. See maal on kohati mitmemõtteline. Tööd on nimetatud ka erootiliseks kompositsiooniks. 
Värvide paigutus, varjundid kui ka pintsli töö oli kunstniku poolt väga hea lahendusega.

ylo-sooster-huuled-1964-ekm-72dpi 1322566333
Ülo Sooster ''Huuled'' 1964




Veel meeldisid mulle Jüri Palmi maalid. Tema pildid erinesid teistest . Piltidel oli rohkem kontrasti, erksust ja ülekaalus tumedaid värve.

Jüri Palm ''Väike õhtumuusika'' 1970

 Jüri Palm ''Põuane muld'' 1970


Jüri Palm  ''Nekroloog kodaniku N. surma puhul'' 1975




Samuti jäid mulle silma teiste seast Eesti ühe tuntuima kunstniku tööd, kes on ühtlasi ka mu üks lemmikuid. Jüri Arrak on olnud alati tema ise. See puudutab tema stiili, sõnum on olnud erinev. Arraku maalid tunneb näitusel ära juba kaugelt. Seda ka seekord. Sellist stiili ja vormikeelt pole ühelgi teisel kunstnikul. Jüri Arraku jutustav maailm on paradoksaalne.  Maalist maali kordub masktegelaskuju, mis kontekstist sõltuvalt saab uue tähenduse. 



Jüri Arrak  ''Mere ääres'' 1969

Jüri Arrak ''Kahekõne'' 1970


Varamu - Eesti kunsti klassika

Külastasin 04.04.2014 Kumu kunstimuuseumi näitust Varamu. 


Tegemist on püsiekspositsiooniga, mille ruume täidab varasemast ajast pärit eesti kunsti klassika, 18. sajandist kuni Teise maailmasõja lõpuni. 

Tegemist on grupinäitusega. Näitusel võib näha Eesti Kunstnike Rühma „Pallase” koolkonna kui ka teiste eesti kunstnike teoseid, kelleks näiteks Johann Köler, Kristjan Raud, Konrad Mägi. Samuti oli näitusel välja pandud skulptuure.




Üks silmapaistvamaid ning meeldejäävamaid skulptuure oli Amandus Heinrichi ''Lüüriline muusika''. Skulptuuril oli kujutatud tiivulist mees- ning naisfiguuri. Naine on pilverünkal istuva mehe embuses. Meesfiguuri vasakus käest leiab ülestõstetud tõrviku. Naisfiguuri paremast käest leiab lilled ning vasakust lüüra.

Amandus Heinrich ''Lüüriline muusika''(Kunst ja muusa) 1891, puu




Teiseks silmajäävaks skulptuuriks oli Anton Starkopfi ''Ärkaja''.  Kus oli kujutatud põlvitava  nukra naise akti.

Anton Starkopf ''Ärkaja'', 1938, marmor




Meeldejäävaks kujunes ka eesti kunstnike maalidest Alfred Hirve ''Natüürmort puuviljade ja lastud lindudega''. Maali esiplaanil on kujutatudrikkalikult kaetud laud.  Ees must ja valge lastud lind, keraamiline nõu sanga ning ornamentidega kaunistuseks, kõrvits, millest välja lõigatud sektor selle kõrval laual. Kõrvitsa taga on korv viinamarjadega. Korvi ees paremal kolm virsikut, ploomid ja väike viinamarjakobar üle laua ääre rippumas. 

Alfred Hirv ''Natüürmort puuviljade ja lastud lindudega'' 1916, õli



esmaspäev, 7. aprill 2014

Film ''Frida''

Film  ''Frida'' räägib kunstnikust nimega Frida Kahlo.


Frida Kahlo sündis 1907. aastal Coyoacanas ja suri aastal 1954. 



Iseloomult oli Frida väga kirglik kuid samas väga mässumeelne ühiskonnanormide vastu. 


Kunstnikul oli isiklik ja omapärane stiil. Tema tööde hulgas võis näha palju autoportreesid, mis kajastasid tema elusündmusi ning isiklikke emotsioone. Tema maalide hulgas leidub palju portreesid temast endast, sugulastest ja tuttavatest. Samuti peegeldus tema töödes ahastust, piina ja valu, mida ta oma elu jooksul palju  koges. See muutis ta tööd ainulaadseks. Suur osa tema maalidest valmisid ajal kui ta oli aheldatud voodi külge. 




Fida Kahlo annet ning eripära ei tunnustatud, sest kunstnik maalis enda jaoks mitte aga riigi reeglite järgi, mida tegid teised hinnatud kunstnikud. 




Frida Kahlo elu tegi noores eas kannapöörde, kui ta sattus liiklusõnnetusse, kus ta tõsiseid vigastusi. Tema selgroog, rangluu, roided ja vaagnaluu murdusid, parem jalg purunes mitmetest kohtadest. Õnnetuse käigus tungis naise kõhtu metalltoru, mis tekitas tõsiseid sisemisi vigastusi ja kunstnik ei saanud kunagi lapsi.  Õnnetuse tõttu elas ta üle tervelt 32 operatsiooni oma terve elu jooksul,  elades lõpututes valudes. Ta maalis palju iseennast ja väljendas maalides oma tundeid, seoses pideva valuga.


1939. aastal avas ta näituse Pariisis Renón’i ja Collea galeriis, kus ta ka tutvus Picassoga ja hiljem sattus  Prantsuse Vogue ajakirja esikaanele, millega ta pävis ülemaailmse tuntuse.





Naisel oli suhe mehega, nimega Diego Rivera. Nad elasid üle paljutki, nii pettumusi kui ka reetmisi aga kokku jäid nad nii heas kui halvas, pidades endit hingesugulasteks. Kuid tema orientatsioon ei olnud alati vaatega vastassoo poole.



Frida Kahlo koos Diego Riveraga



Enda elu lõpuaastatel oli naise seljavalu muutunud talumatuks. Oma elu lõpus palus ta, et tema surnukeha põletataks, soovides vabaneda enda luude vagistusest.



neljapäev, 3. aprill 2014

Nukufilm "Vennad karusüdamed"

Külastasime 15. oktoobril klassiga Kinomaja, linastus Riho Undi nukufilmi "Vennad karusüdamed". 



Filmi stsenaristideks Andrus Kivirähk ja Riho Unt. Kestvuseks  20 minutit ning filmi esilinastus toimus 2005 aastal.




Filmis on kujutletud Prantsusmaad, kui Vincent Van Gough kätetööd. Karupoegade elukoht on liikuv pilt Van Gough tööst "Magamistuba Arlesis".



Vincent Van Gough ''Magamistuba Arlesis''





Üks karupoegadest maalis pildi Van Gough päevalilledest. August tegeleb savitöödega. Tema tööde lõpptulemus pole kunagi see, mida ta esialgu plaanib.  Kolmas vend Henri,  joonistas riietuvaid, poolalasti naisi, mis ei olnud lubaküsimata lubatud. Eeltoodud punkti rikkudes jäid nad ilma ka oma senisest elukohast. Henri joonistused sarnanesid kuulsa kunstniku Henri de Toulouse-Lautreci töödega. Karupoegade katsed kunstnikena elatist teenida ebaõnnestuvad. Nende  impressionilstlikud pildid ei leia tunnustust. Maskeerituna tsirkuselõvideks seiklevad karud tagasi Venemaale, et üles leida karuema pärandus.



Filmi peategelasteks on kolm karupoega, pärit vene kunstniku Ivan Shiskini kultusmaalilt ''Hommik männimetsas''. 


 Ivan Shiskin ''Hommik männimetsas''




Filmis on eelnimetatud maali autoriks karupoegade kunstnikust ema, kes Shiskini poolt jahil käigu korras maha lasti. Shiskin aga maalile seejärel oma nime alla kirjutas. Pojad pääsesid põgenema. 5 aasta pärast peale draagilist sündmust satuvad vennad Henry, Vincent ja August kõigi loojate unelmatelinna Pariisi. 


Mõne aja möödudes sai nende tsirkusekarjäär Venemaal läbi, sest tsirkuse direktor saadeti tsaari solvamise eest Siberisse. Järgmiseks otsustasid nad üles leida ema maali, sattudes Shiskini  elukohta, kus oli nii maal kui ka seina peal nende ema eemaldatud kasukas.








Nukufilmi saab näha järgnevalt lingilt:

https://vk.com/video686489_162810066